KARATE

Mis on karate?

Viiteid | Dōjō etikett |Karateka vanne | Shitoryu karate ajalugu | Katad | Kobudō | Goshindō |Iaidō | Dachikata | Soovitatav kirjandus |Шито-рю каратэ | Motoburyū

kara = “tühi”, te = “käsi”, dō = “tee”
Karateklubis Daigo on karate:
  • Võitluskunst
  • Keha ja vaimu arendamine
  • Kasvatussüsteem
  • Iseloomu kujundamise vahend
  • Enesekaitse
  • Spordiala

Karate õpetamine jaguneb füüsilisteks, psühholoogilisteks ja üldinimlikeks eesmärkideks.

Füüsilised eesmärgid:

  • Meisterlikkuse lihvimine
  • Füüsiline ja vaimne tervis ja tasakaal
  • Karate kui võitluskunsti arendamine
  • Õige toitumine

Psühholoogilised eesmärgid:

  • Püsiharjumused töö ja enesedistsipliini suhtes
  • Iseloomu kujundamine ja tahtejõu  arendamine
  • Arusaam endast kui täisväärtuslikuST perekonna- ja ühiskonnaliikmest
  • Intellektuaalne õppimishimu ja huvi hariduse jätkamisest
  • Otstarbekas aja planeerimine ja konstruktiivne puhkus
  • Arusaam inimsuhetest ühiskonnas

Üldinimlikud eesmärgid:

  • Arusaam üldinimlikest väärtustest
  • Eetiline käitumine, mis põhineb kõlbluse ja moraali normidel
  • Esteetiline maitse
  • Eneserealiseerimine läbi eneseteostamise ja enesetäiustamise

Karate on viimastel sajanditel Jaapanis välja kujunenud võitluskunst, mis otsetõlkes tähendab “tühja kätt”. Siit tulenevalt ongi vihjatud relvitule võitlemisele, kus kasutatakse ära kogu inimese keha. Koos “dō”-ga moodustub karatedō – ehk siis “tühja käe tee” – see on eluviis, kuidas jõuda meistritasemeni, kus saab olla võitlemata.

Nüüdisajal harjutatakse karates põhitehnikaid (kihon waza), vormharjutusi (kata), paarisharjutusi (kumite), heiteid (nage waza), lukke (kansetsu waza), enesekaitset (goshin) aga ka keskendumist, käitumist ja isiksuse kujundamist. Karate sobib igas eas inimestele ning pakub mitmeid eri võimalusi – võistlused, treeninglaagrid, seminarid jne.

Karate on nii spordiala kui ka enesekaitsevõtete kogum. See on suurepärane viis säilitada head tervist (vormi), kuna selles arenevad kõik keha osad. See arendab eneseusaldust ja tasakaalu. Inimene ei pea olema tingimata eriliselt tugev (vastupidav) ega nii väga heas füüsilises vormis nagu mõni tippsportlane saavutamaks suurt efektiivsust karates.

Algajal ei pea tingimata olema mingisugune esmajärguline vorm, kuna see areneb karate harjutuste edenedes. Karated võivad harrastada igas eas isikud. See väga mitmekülgne ja huvitav ala arendab meid nii kehaliselt kui hingeliselt.

Tasakaal, kiirus ja osavus on karates esmatähtsad. Hästi harjutanud karateka või karated õppiv isik, kel need omadused on haripunkti arenenud, on võimeline võitma kaalukamat ja võimsamat vastast. Sedavõrd kui vastane on just tüse ja jõuline on nõutav tema võitmiseks seda suurem osavus, kiirus ja tasakaal. Väheharjunud vastane, kuigi ta oleks kuitahes võimas, vaevalt ikkagi tuleb toime väikesekasvulise aga osava karatekaga.

Enesekaitse on karate üks oluline osa. On olemas mitusada erinevat enesekaitsetehnikat, kuid karate et ole suunatud ainult nende õppimisele. Kauakestev karate harjutamine arendab nimelt mingisugust kuuendat meelt, mille abil karateka suudab reageerida silmapilgu vältel ja pöörata vastase liigutused oma kasuks. Silmas pidades enesekaitset, muutuvad selle tundemeele arenedes karateliigutused üha tõhusamaks (efektiivsemaks).

Spordialana on karate saamas üha soositumaks. Püütakse eemaldada ohumomente võistlustes võimalikult täiesti. See nõuab võistlejailt tehnika valitsemist ja kohtunikelt ranget (järeleandmatut) määruste rakendamist. Võistlejad saavad oma punktid efektiivsetelt ja puhastelt rünnakutelt ning tõrjumistelt. Rünnak (löögid, tõuked) peatatakse või ohjeldatakse just enne vastase tabamist vältimaks vigastusi (traumasid).

Karate-rõivas ehk kimono annab kandjale täieliku liikumisvabaduse, meenutades samal ajal tavalisi riideid sel määral, et samad enesekaitse põhimõtted sobivad mõlemale. Kui tõsielus juhtutakse rünnaku objektiks, siis on tõenäoline, et vastasel on riided seljas ja seetõttu on kohane õppida kasutama seda seika enda kasuks.

Karate õppijad jagatakse eri järkudesse nende osavuse ja edasijõudmise järgi. Nende järkude kohta kasutatakse nimetust “Kyū” ja “Dan”. Jaotus toimub Shitōryū Jaapanis asuva Peamaja ettekirjutustele rajanedes. Algajal ehk 10. Kyū’l on valge vöö, 8. Kyū’l kollane, 7. Kyū’l oranž jne. Seejärel peab karatelaka kõvasti harjutama võitmaks suurimat (kõrgeimat) järku ehk tõusmaks Dan-järkudeni. Vastupidiselt kui Kyū-järgud algavad Dan järgud 1. Dan’st ülespoole.

Karate etikett ehk käitumine on eriti tähtis treeningu osa. Lühidalt kirjeldatult kuulub sinna järgnev: kummardus dōjōle ehk harjutussaalile sinna astudes või sealt lahkudes ning samuti kummardus nii õpetajale kui treeningukaaslastele

Dōjōs ei sööda kunagi, ei närita nätsu ega suitsetata. Osutatakse austust nii õpetajale kui dōjō- ja treeningukaaslastele. Harjutus sooritatakse võimalikult täieliku energiaga, et tõesti omandataks karate peensusi.

Lisa kommentaar